Featured

KrattLink

Under reconstruction – koduleht ümberehitamisel.

KrattWorks: We aim to help those, who help others.



KrattLink on mobiilsidemoodulist, autopiloodist ja tehisintellektist koosnev seade, mis võimaldab opereerida droone üle mobiililevi maajaamast piiramatul kaugusel, kasutada drooni pardal masinnägemist ja tehisintellekti ning serveriühenduse kaudu andmeid paljudele kasutajatele välja jagada.


KrattLinki esmane fookus on välja töötada olemasolevate droonidega ühilduv seade, mis aitab päästemeeskondadel langetada maastikupõlengute kustutamisel kiireid ja täpseid otsuseid koostades masinnägemise ja tehisintellekti abil tuleleviku kiiruse ja suuna prognoose.


KrattLink is a smart IoT device consisting of a mobile communication module, autopilot and artificial intelligence. It allows you to operate drones over an unlimited distance in mobile cellular network, use machine vision and AI on the drone and distribute aerial data to multiple users via central server connection.

KrattLink’s primary focus is on developing a device compatible with existing drones that uses machine learning and AI to generate fire speed and direction predictions and helps rescue teams make quick and accurate decisions for extinguishing landscape fires.

Metsatulekahjudest

Keskmiselt on Eestis igal aasta pea 100 metsatulekahjut mis hävitavad 560 ha metsa ning põhjustavad 1,2 mln € väärtuses keskkonnakahju. Suurimad metsatulekahjud Eestis käesoleval sajandil on põlenud 1 235 hektaril (üle 1 600 jalgapalliväljaku suurusel alal).

Suurim aastane keskkonnakahju on hinnatud üle 14 mln  € suuruseks (https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/tulekahjud).

Kui arvestada, et raieküpse metsamaa ning lageraiutud metsamaa hinnavahe on ligikaudu 10 000 € / ha, siis on keskmine metsatulekahjude majanduslik kahju Eestis 5,6 mln € / aastas.

Euroopa Liidus on igal aastal pea 60 000 metsatulekahju mis hävitavad keskmiselt 350 000 ha metsa (https://effis.jrc.ec.europa.eu/applications/data-and-services/).

Kui oletada, et keskmiselt majandatakse Euroopas metsi 80 aastase raieringiga, siis moodustub tules kahjustunud metsade hulk üle 15% iga-aastasest raiemahust. Võttes aluseks Eesti näitel rakendatud metsa puiduliseks väärtuseks 10 000  € / ha, siis võiks Euroopa metsatulekahjude majanduslikuks kuluks hinnata 3,5 miljardit €.

USA-s on 1960 aastast alates neljal aastal põlenud enam kui 3,6 mln ha – kõik need neli aastat jäävad viimase kümne aast sisse (https://mobil.wwf.de/fileadmin/fm-wwf/Publikationen-PDF/WWF-Study-Forests-Ablaze.pdf).

2018 Kalifornia tulekahjudes suri 85 inimest ning tules hävis 18 804 hoonet ja rajatist (https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_fires). Kalifornia osariigilt nõuti 2018 aatal 11,8 miljardit kahjutasusid ning tulekahjude kustutamise kulu oli 773 millionit $ (https://fortune.com/2018/09/06/california-fire-2018-cost-insurance-claims/).
Tänaseks on jõutud olukorda, kus elektrienergia pakkujad lükkavad tuleohtlikul perioodil tugevate tuulte ajaks elektri välja ning jätavad kliendid elektrita: maastikupõlengust tingitud trahvid on suurem kulu kui müümata elekter ja nördinud tarbijad (https://youtu.be/L8JUxiv3CUU). 

USA’s on metsatulekahjude igaaastane kahju vahemikus 70-350 mld $ ning metsatulekahjude kustutamise maksumus on 20 aastaga kasvanud 15 korda (https://www.usnews.com/news/data-mine/articles/2018-08-01/wildfires-are-getting-worse-and-more-costly-every-year). Iga aasta hukkub USA maastikupõlengutes 3500 inimest (https://www.usfa.fema.gov/data/statistics/fire_death_rates.html).

Kanadas on igal aastal ligi 8000 metsapõlengut mis hävitavad 2,1 mln ha metsa (https://cwfis.cfs.nrcan.gc.ca/ha/nfdb). Suurim maastikupõleng Austraalias on hõlmanud 5 mln ha. Viimase 50 aasta jooksul on üle miljoni ha suuruseid põlenguid olnud 10 tk (https://en.wikipedia.org/wiki/Bushfires_in_Australia). 

Amazonase ja Kagu-Aasia metsatulekahjude statistika on veelgi hirmuäratavam, kuna enamasti on need süüdatud tahtlikult peamiselt põllumaade (n. palmiõli istandused) rajamiseks. Kuigi viimase 50 aasta jooksul on hävinenud 17% Amazonase metsadest ei pruugi me (hetkel veel) leida nendes piirkondades klienti oma tootele, kuna puudub kustutamisest huvitatud osapool (orangutangid ei ole vabatahtlikuks päästeüksuseks organiseerunud).  (https://mobil.wwf.de/fileadmin/fm-wwf/Publikationen-PDF/WWF-Study-Forests-Ablaze.pdf). Nendes piirkondades aitab metsatulekahjude vastu kõige paremini biolisandiga kütusemüügikohustuse tagasikutsumine ning tarbijatepoolne suurtootjate maiustustest ning šokolaadidest loobumine. 

Aafrikas on igal aastal üle 2 mln maastikupõlengu ning tules hävib üle 300 mln ha. Üleilmselt on maailmas 4 – 5 mln metsatulekahju milles põleb 400 – 500 mln ha metsa. (http://www.globalfiredata.org/analysis.html).

Metsatulekahjude kustutamine on oluline mitte ainult keskkonna- ja majandusliku kahjude vältimiseks, kuid ka inimelude säästmiseks. 2012 aastal teostatud uuringu põhjal hukkus maastikupõlengutes aasta jooksul 339 000 inimest (https://phys.org/news/2012-02-wildfires-people-year.html).

Lisaks on märkimisväärne, et metsatulekahjude tõttu paiskub iga aasta atmosfääri umbes 500 mln tonni süsinikku ning kõikidest maastikupõlengudest kokku (sh. metsatulekahjud) 2 mld tonni. See moodustab umbes 15% globaalsest inimtekkelisest CO2 heitest: valdav osa maastikupõlengutest on põhjustatud inimese hooletusest või inimtegevuse tagajärjel (https://mobil.wwf.de/fileadmin/fm-wwf/Publikationen-PDF/WWF-Study-Forests-Ablaze.pdf ja https://ourworldindata.org/co2-and-other-greenhouse-gas-emissions#emissions-by-sector). Euroopa metsatulekahjude CO2 heide on 800 000 tonni ning maastikupõlengutest kokku 6 mln tonni CO2 (http://www.globalfiredata.org/analysis.html).

Kui rakendada sellele numbrile EL-i poolt seatud CO2 kvoodi turuhinda (ca 20 €/tonn) võiks ainult Euroopa CO2 heite väärtuseks hinnata 120 mln € (https://markets.businessinsider.com/commodities/historical-prices/co2-european-emission-allowances/euro/14.9.2017_14.10.2019).

Tänane seis erinevate riikide praktikas droonide kasutamisel toob välja mitmed kitsaskohad. Esiteks on droonide otsevio edastamise kaugus piiratud: see tähendab, et neid tuleb opereerida põlenguala lähedal ning kogutud infot edastatakse staapi manuaalselt. Lisaks on droonilt kogutud aeroinfo nähtav ainult drooni maajaamas ning ei ole kaardi kohale kuvatav: seetõttu edastatakse aeroinfo kildhaaval staapi kus see kantakse käsitsi situatsioonikaartidele. See on aeglane ja ressursimahukas töö. Paberkandjale loodud situatsioonikaarti ei ole ajas uuenev ning seda ei ole  võimalik operatiivselt jagada kustutusmeeskondade ja kolmandate osapooltega. 

Kuna tulekahjude puhul on nende ohjamise esimeseks eelduseks kiire situatsiooniteadlikkuse saavutamine ja olukorra hindamine siis panustab KrattLink infokildude kokku kogumisse ja tervikpildiks sidumisse. Samuti võimaldab KrattLink tekkinud tervikpilti kiirelt jagada osapooltega mis võimaldab teha oluliselt kiiremini tule leviku tõkestamiseks vajaminevaid otsused ja seeläbi vähendada tule poolt tekitatud kahju ning päästa inimelusid.
KrattLink annab võimaluse minimaalsete lisainvesteeringutega kohandata olemasolevaid lennuvahendeid KrattLink’i koostööplatformiga.